Sadamad ja teenused Eesti arhipelaagis PDF Trüki E-mail

Eesti rannikul ei ole keelatud piirkondi ega marsruute. Ujuvate meremärkidena kasutatakse IALA A-standardile vastavaid kardinaal- ja lateraalviitasid nig poisid. Eesti ranniku merekaardid (mõõtkava 1:100 000, 1:25 000, 1:5000 varustatud inglisekeelsete tekstidega) uuendatakse igal aastal. Välismaalastel on lubatud tulla Eesti Vabariigi territooriumile ja sealt lahkuda ainult rahvusvaheliseks liikluseks avatud merepiirivalvepunktide kaudu.

Varbla

Dirhami külalissadam on sobiv peatuskoht poolel teel Eesti suurtele saartele viiva meretee ääres. Lehtma sadam Hiiumaal on tagasihoidlik külalissadam, kust pääseb kergesti taksoga näiteks saare pealinna Kärdlasse. Hiiumaa praamid tulevad Heltermaale, kus on ka väike külalissadam.

Varbla

Sõru sadam Hiiumaa lõunaosas, kus saab vormistada kõik riiki saabumisega seotud formaalsused, on heaks sadamaks Eestisse saabujaile. Sõrust saab praamiga ka Saaremaale Triigi sadamasse, mistõttu oma jaht või mootorpaat pole vajalikud.

Saaremaa on Eesti suurim saar. Virtsu külalissadam mandril on Saaremaa ja Muhumaa vastas ning sealt väljuvad Saaremaale sõitvad praamid. Kuivastu sadam Muhumaal, kus on ka tagasihoidlik külalissadam, on Saaremaa värav, kuhu mandrilt tulevad praamid saabuvad. Oma purjekaga saabujail tasuks kohe suund võtta "Jahisadama" poole Kuressaares. Jahisadam on külalissadam ning asub Kuressaare piiskopilinnuse ja lossipargi vahetus läheduses. Jahisadamas on korraga võimalik kinnituda üle viiekümnel jahil.

Maakera keskmine temperatuur 60. laiuskraadil on jaanuaris –15 °C, Eestis on see aga – 6 °C, ning vastavad näitajad juulis on 13 °C 17 °C. Siit võib teha järelduse, et antud piirkonda võib võrrelda kuulsate seilamisvetega ja purjetamishooaeg Eestis kestab viis kuud ning suvisel perioodil on merevesi pikemat aega ujumiseks piisavalt soe.

Mitmed Eesti sadamad on saanud Sinilipu, mis tõendab, et neis järgitakse karmistatud keskkonnanõudeid. Sinilipp garanteerib vee kvaliteedi, veepuhtuse regulaarse testimise, korraliku hygieenireeglite järgimise ning selle, et sadam edastab informatsiooni mere ja keskkonna talumisvõime ning selle olulisuse kohta adekvaatselt. Sinilipu kampaaniat Eestis koordineerib mittetulundusühing Hoia Eesti Merd.

Mõningatest sadamatest on ka võimalik rentida purje- või mootorpaate, kuid ainult koos kipriga. Aluste üürimine on Eestis alles uus teenuseliik ja seetõttu mitte eriti tuntud. Rendihinnad on vägagi erinevad, sõltudes aluse tüübist ja suurusest.

 

Väikesadamate teatmik Estonian Cruising Guide

Mittetulundusühing Hoia Eesti Merd ja Regio AS andsid hiljuti välja inglisekeelse teatmiku Estonian Cruising Guide, mis on mõeldud kasutamiseks rahvusvahelisele seilajate seltskonnale. Väljaandes on kirjeldatud kokku 53 Eesti sadamat, lisatud on ka juhtnöörid sadamasse sisenemiseks koos skeemide ja õhufotodega. Raamatus antakse ülevaade hüdrometeoroloogilistest tingimustest, piirivalve- ja tolliformaalsustest, meresidest, merepäästest ning lootsindusest Eestis. Samuti käsitletakse seal lühidalt tähtsamaid vaatamisväärsusi. (www.regio.ee).

Viimati uuendatud ( teisipäev, 20 märts 2007 )